No olgu – reporterist saan ma veel aru – toimetaja käskis teha lasteteemalise loo lastekaitsepäeva puhul ja tuli siis midagi pastakast välja imeda ja kirja panna… Aga kui mõni vallavanem nüüd sellise küsimuse peale hakkab rääkima, et vald peaks kiivreid hulgi ostma, et siis neid kodanikele soodsa hinnaga müüa, siis tuleb hirm peale.

No siinkohal võib ju tekkida küsimus, et mis seal väga hullu oleks, kui vallad selle teemaga tegeleks??? Ilma kiivrita noorukit ratta seljas oleme me kõik ju näinud ja me kõik teame, et kiivrita avariisse sattudes on shansid palju kehvemad.

Aga siinkohal on 2 väga suurt AGA … Esiteks meenutab mulle kogu see jutt paari aasta tagust aega, kui pidin töö juures ühe suurema projektitaotluse EAS-le kirjutama – kord nädalas toimus siis temaatiline koosolek ja ma sain väga palju produktiivset tagasisidet — kirjavahemärkide osas.

Ma tean juba keskkooliajast, et mina ja grammatika ei ole võibolla parimad sõbrad ja vahetevahel ununeb mõni koma või kasutan liigselt mõningaid sõnu… Aga kas tõesti oli vaja koguda kokku 5 osakonnajuhti pooleteiseks tunniks, et nad siis kogu mu kirjutatud teksti lause haaval läbi loeks ja komasid parandaks? Aga põhjus oli lihtne – nad ei osanud sisu kohta ühtegi soovitust anda ja selline pisivigade parandamine tekitas neil tunde, et nad on teemaga vaeva näinud.

Ja täpselt sama efekt oleks kui vallajuhid hakkaksid nüüd Hiinast konteineritega kiivreid tellima, et neid siis kohalikus koolis 7EUR/tk müüa – palju ajakulu ja samas probleemi see ei lahendaks…
Ja miks ma nii väidan? Sest teine AGA ongi seotud probleemi olemusega – ma millegipärast ei usu, et kui lapsele on suudetud osta 700EUR maksev jalgratas, siis vanematel pole raha talle kiivri muretsemiseks… Usun isegi, et enamikel neist kiivrita sõitjatest on tegelikult kiivrid kodus olemas. Aga miks nad peaksid üldse vaevuma neid kiivreid pähe panema kui nad on oma esimestest eluaastatest näinud oma vanemaid ja teisi täiskasvanuid ilma kiivrita ringi sõitmas??? Just hiljuti üks laste sõber ütles väga huvitava lause, kui palusin tal kiivri pähe panna -

“Kui ma suureks saan, siis ma ei pea enam kiivrit kandma..”

Seega kallis vallavanem – palun ära hakka mõtlema, et sina pead minu lastele kiivri ostma! Ma saan sellega täiesti ise hakkama ning kandes kiivrit ka ise õpetan sellega lastele, et kiiver on rattasõidul vajalik olenemata vanusest…

Aga vallaltsooviksin ma lastekaitsepäeva puhul palju turvalisi kergliiklusteid tulevikuks, kus mu lapse saaksid sõita ning ka skateparke ja noortekeskusi, kus lapsed saaksid peale kooli aega veeta sõpradega…

Ja üleskutse siinkohal ka kõigile lapsevanematele – kui teil on kodus väikseks jäänud kiivreid, siis pange nee müüki – võite teha seda kas lastekaubad.net lehel või kus iganes mujal te oma lastekaupa tavaliselt müüte…

Jänku jussi multikas rattakiivrist 

Politsei lehel olev Lõvi Leo lastenurk

Veel nädala keskel oli mul ilus plaan, kuidas pesen ja triigin kõik müüki minevad asjad – lisan hinnasildid ja sorteerin suuruse järgi… Vähemalt plaan oli hea, kuna reaalsuses pakkisin eile südaööl paaniliselt kotti kokku – õnneks mul suur hulk asju juba müügivalmilt ka karpidesse pandud. Sain siis suure reisikohvri täie riideid ning ca. 12 paari jalanõusid.

Esimene avastus oli hommikul see, et koti kokku pakkimine on märgatavalt lihtsam kui selle esinduslik lahti pakkimine. Võibolla tervet tundi selleks päris ei kulunud, kuid paarkümmend minutit kindlasti.

Kaasa olid võetud ka paar oma lemmikasja – Po.P. eemaldatava voodriga kombekas, vihmakomplektid ja täisvillane aluskombe, siis eeldasin, et ka teised on väga vaimustuses nendest asjadest. Tegelikkuses otsiti pigem polosid, dressipükse ja eriti hästi läksid kaubaks kleidid.

Väga tulusaks ettevõtmiseks seda nüüd lugeda ei saa, kuid vähemalt 8-10 asja leidsid uue omaniku ja teenitud 29.20 suutsin juba suuremas osas toidupoes ära kulutada.

Olles kohal olnud kõigil 4-l kirbukal, siis see kord oli nii müüjate arvult kui ka ostjate arvult eelviimane – detsembris oli müüjate arv kahekordne ning samuti ostjate arv. Sel teemal sai kogenud müüjatega arutletud ja nad üksmeelselt lohutasid, et jaanuar ongi selline hapukurgihooaeg,  kus kaup ei liigu reaalselt ega virtuaalselt.  Positiivse tunde tekitas see, et väga paljud uurisid, millal järgmine üritus toimub

Nagu lubatud, siis jätkame kirbukatega vähemalt aprillini ja kui sobiva koha leiame, siis ilusate ilmadega kolime lageda taeva alla.

Kohtumiseni 19.veebruar !!!

Sel nädalavahetusel need vabandused lastevanematele ei kehti Kui eelmisel üritusel oli kohal 43 müüjat ja kaubavalik on aukartustäratav, siis sel korral ootame 70-80 müüjat ja seega peaks igaüks leidma just endale sobivat kaupa… Kõige parem saaks on muidugi beebide ja väikelaste vanematel – me kõik teame, kui kiirelt vastsündinud kasvavad ja ainult ema, kellel raha on tõesti ülearu saab endale lubada iga kvartal uue täisvarustuse ostu poest, kus juba ühe väikese body hind võib olla üle 10EUR. Samas olles ise lasteaialaste ema, siis eelmisel korral lahkusin ka ise kirbukalt suure kotitäie kaubaga ja samas rahakott ei olnud märgatavalt õhemaks jäänud.

Kirbukas avab ostjatele oma uksed kell 11 – üritus toimub hotelli Dzingel konverentsikeskuses. Tulla võib nii üksi, kaksi kui kogu perega – paralleelselt toimub ka allkorrusel perelõuna, kus sel korral lastega meisterdab Vahva Päkapikk ja vanemad saavad rahulikult koos sõprade ja sugulastega üheskoos lõunatada ja jõuluplaane teha.

Ja kui kellegil on hetkel mure, et väikseks jäänud lastekaubad võtavad kogu riiuli pinna ja kohe varsti saabub jõuluvana uue kaubalaariga, siis on just õige aeg teha väike tühjendusmüük – hetkel on veel loetud vabad müügiplatsid saadaval ning neid saab broneerida lastekaubad.net/#/kirbuturg aadressil.

Eelmise ürituse pilte näeb siin.

Kohtumiseni pühapäeval!

Juba eile olid poed üles leidnud igikestvad jõululaulude kogumikud ja lükates ostukorvi läbi kulla ja karra kõlas taustaks meeleolukas “Jingle bells”. Täna sattusin lastega Prismasse, kus olid täiskasvanu kõrgused LEGO kastide virnad ja ausalt öeldes esimest korda nägin, kuidas mu nelja aastane poja, kes on üks jonnivabamaid lapsi, keda tean, poes pikali viskas jonnihoos. Temasuguse LEGO fänni jaoks oli seal rohkem ahvatlusi, kui üks väike laps peaks ja suudaks rahulikult seedida.

Aga nüüd ongi küsimus, et kuidas üle elada järgnevad neli nädalat ja ka need tõelised jõulupäevad ja seda olukorras, kus ühes perekonnas külvavad armastavad vanemad ja vanavanemad lapsed üle värviliste plastiktoodetega ning teises peres peavad vanemad otsustama, kas kingid lastele või veidi rikkalikum õhtusöök kogu perele.

Ja eile õhtul avastasin, et lisaks kogu ülalkirjeldatud jõulustressile ei ole mitte kuskil kohas kirjas, kuidas päkapikud peaksid käituma. Postitasin ka küsimuse FB seinale ja selgus, et mõnes peres hakkavad päkapikud käima esimese advendiga, teises peres alustavad 1.detsembril ja kolmandas peres koos lume tulekuga. Ja ühelt poolt olen ma nõus, et igas peres oma kombed – samas lapsed ju ei tea, et päkapikud on seotud pere traditsioonidega ja kui me veel kodus räägime, et päkapikud tulevad siis kui sa hea laps oled ja siis see vaene laps saab lasteaias teada, et teitel lastel käivad juba päkapikud, aga temal mitte?

Mina läksin lihtsamat rada mööda ja tekitasin väikese kommipaki riiuli tagumisse nurka – üks komm päevas nüüd vaevalt lastele pöördumatut kahju tekitab ja niikuinii on seda aega tänapäeva meediaajastul väga lühikest aega, kui lapsed usuvad veel päkapikke, jõuluvanasid jms. Miks ma peaksin seda aega veelgi lühendama?

Sel aastal kavatsen ka kontrolli alla võtta kingipakid – ma saan aru, et mu lastel on suur hulk sugulasi, kellel on hetkel liiga vähe lapsi poputamiseks. See ei tähenda, et ma tahaks sel aastal näha  jõuluvana hämmingus nägu kui ta võtab kotist välja juba 10-nda paki laste nimega ja lastel ei teki mingit emotsioonivarjugi enam näole. Võibolla oli see veidi ülepaisutatud statement, kuid umbes täpselt nii ma eelmist jõululaupäeva mäletan.

Aga õnneks jõuluhullus on alles algamas ja seega sel aastal on mul veel täiesti võimalik öelda “EI” tarbimishullusele, meeletule jõulusaginale poodides ja plastikleludele, mis ei pruugi vastu pidada algava uue aastanigi.  Ja võibolla tasuks veidi rohkem mõelda ka nende peale, kelle jaoks jõulud ei pruugi olla taoline imedeaeg ning mõni kingipakk hoopis saata neile, kelle jaoks see oleks ainuke kingitus?!

Igatahes ilusat alanud advendiaega teile kõigile ja mul tõesti ükskõik, milliseks te oma jõulud kujundate – peaasi, et te sellega rahul oleksite

PALUN AITA LEVITADA INFOT ÜHE TOREDA ÜRITUSE KOHTA JA OSALE OMARAAMAT.EE KINKEKAARTIDE LOOSIMISES

Loosi läheb 6 x 20 EUR väärtuses kinkekaarte ja teil on 6 erinevat võimalust loosimises osalemiseks!!! Täites mitu erinevat tingimust suurendate vastavalt oma võiduvõimalust!

KAMPAANIA TINGIMUSED

Kampaania kestab 21.11.2011 – 10.12.2011

• 1 kinkekaart loositakse välja inimeste vahel, kes jagavad kampaaniaflaierit oma seinal. NB! Meie näeme ainult neid jagamisi, kus on pandud “Shared with/Jagatud: Public”).
• 1 kinkekaart loositakse välja inimeste vahel, plaanivad osaleda ja annavad sellest teada ka ürituse lehel Facebookis
• 1 kinkekaart loositakse välja inimeste vahel, kes kutsuvad üritusele ka oma sõbrad ja kirjutavad ürituse seinale kommentaari, mis nad kogu loost arvavad ja mis kaupa täpselt leida sooviks endale järgmisel lastekaupade kirbuturul;)
•  1 kinkekaart loositakse välja kõigi Lastekaupade Kirbuturg  lehe fännide vahel.
• 1 kinkekaart loositakse välja kõigi inimeste vahel, kes prindivad välja kuulutuse  ja viivad selle lasteaeda või lapse huviringi (palun saata lastekaubad.net@gmail.com ka info, kuhu kuulutuse viisite).
• 1 kinkekaart loositakse välja kõigi lastekaubad .net müüjate vahel, kellel on 10.detsembril müügis 10 või enam toodet meie lehel.

Loosimine toimub 11.12.2011 lehe random.org abiga ja võitjate nimed avalikustatakse lehel http://www.facebook.com/kirbukas

Suur tänu kõigile, kes aitavad seda infot lapsevanemateni viia!!!

Küsimustik oli täiesti anonüümne ja seetõttu loodame, et keegi ei ilustanud oma arvamust ning tõesti nii ka oli.

Müüjate taust

16 vastanust osales 13 esmakordselt meie lastekaupade kirbuturul ja 3 inimest teistkordselt.

8 inimest vastast küsimusele “Kas plaanite ka tulevikus osaleda?”, et kindlasti plaanivad, 5 tükki olid kahtleval seisukohal ning 3 tükki arvasid, et tulevikus nad osaleda ei soovi. Kusjuures üks negatiivselt vastanutest täpsustas, et tema jaoks on asukoht vale ning juhul kui üritus toimuks mujal, siis osaleks ta ka tulevikus.

Üllatav oli ka see, et 7 inimese jaoks oli see esmakordne kogemus kirbuturul oma asju müüa, 5 inimest seevastu osalevad paaril kirbuturul kus ning 4 tükki, siis vahel harvem.

Tagasiside toimumiskoha kohta

Asukohta hindas väga heaks 4 inimest, 11 müüjat arvas, et täiesti ligipääsetav koht ning 1 vastanutest leidis, et asukoht on väga halb.

Toimumiskohta (hotelli Dzingel konverentsikeskus) hindas 12 vastanut väga mugavaks ja sobilikuks taolise ürituse jaoks ning 4 leidsid, et käib kah Eriti kiideti võimalust lapsed saata perelõunale, WC-de olemasolu ning samuti seda, et võimalus osta endale kohvi ja saiakesi.

Müügiplatsi suurus üllatas positiivselt 6 inimest, 8 leidsid, et täiesti paras ja 2 tükki pidasid platsi suurust liiga väikseks.

Hinnang müügi/ostu vaatenurgast

Müügiplatsi hinda (5EUR) peetiüldiselt normaalseks – 4 inimest arvas isegi, et väga hea ja ainult 1 inimese jaoks tundus hind liiga kallis.

Küsisime ka müügikäive kohta vasused jagunesid järgnevalt:

- 10EUR : 5 müüjat

10 – 20EUR : 2 müüjat

20 – 30EUR : 6 müüjat

üle 30EUR : 2 müüjat

Üks inimene vastas, et tal ei õnnestunud midagi müüa.

Palusime ka hinnata, et kuidas jäädi oma müügiga rahule – 9 inimest pidas müüki “Päris normaalseks”, 3 müüjat lootsid rohkemat ja 4 hindasid, et kodusistumine oleks tasuvam olnud.

Uurisime ka seda, kas müüjad tegid ise oste. 5 müüjat ei ostnud teistelt mitte midagi,  7 kulutas kohapeal ära kuni 10EUR ja 4 inimese ostud jäid vahemikku 10-20EUR.

Infot saadi järgmistest kanalitest:

lastehoid.net FB leht 5

osales eelmisel üritusel/reklaam lastekaubad.net lehel/Buduaaris 3

tuttav rääkis/MinuValik/muu 1

Reklaam ja info liikumine

Kuna Word of Mouth pidavat olema tänapäeva oluliseim infokanal, siis selles suhtes vastused veidi kurvastasid – 11 osalejat rääkis üritusest vähem kui 5-le tuttavale ning ainult 4 rääkis enamale kui 10 sõbrale, et selline üritus toimub.

Samas 13 inimest lubas meil aidata järgmist üritust ka paremini promoda – suisa 12 neist lubasid oma tuttavatele üritusest rääkida, 8 inimest lubasid ennast märkida FB-s ürituse lehel end osalejaks ning kutsuda ka sõpru. Samuti olid mitmed nõus printima kuulutuse välja ja viima selle oma lasteaeda/huviringi. Eriti suur tänu meie poolt inimesele, kes lubas kirjutada ka blogipostituse antud teemal – kahjuks kuna küsitlus anonüümne, siis me ei tea, kust seda blogipostitust lugeda saab – igasugused vihjed sel teemal oodatud

Ja küsimusele kui tihti taoline üritus toimuda võiks vastas valdav enamus, et kord kuus – arvatavasti sel aastal me tõepoolest ei üritagi ürituse sagedust tõsta. Pigem on meie eesmärgiks teavitada inimesi, et selline üritus üldse toimub. SQPNAHAB

Pildigalerii FB-s

Siin saate broneerida müügikoha järgmisele üritusele